Grignardi reaktsioon

Seade Grignardi reaktsiooni läbiviimiseks laboritingimustes (galerii)

Grignardi reaktsioon on metallorgaaniline keemiline reaktsioon, mis koosneb kahest etapist: Grignardi reaktiivi valmistamisest ja selle reaktsioonist sobiva orgaanilise või anorgaanilise substraadiga (tavaliselt substraadina kasutatakse aldehüüde või ketoone). Grignardi reaktiiv moodustub magneesiumi reaktsioonil orgaanilise halogeniidiga sobivas solvendis.[1]

Grignardi reaktsiooni näide

Seda reaktsiooni uuris prantsuse keemik François Auguste Victor Grignard Philippe A. Barbier juhendamisel (Nancy Ülikool, Prantsusmaa) ja sai selle eest 1912. aasta Nobeli auhinna keemias[2].

Grignardi reaktsiooni kasutatakse laialt nii tööstuses kui ka laborites vajalike keemiliste ühendite sünteesimiseks. Grignardi reaktiivid on sarnased liitiumorgaaniliste ühenditega, mõlemat liiki reaktiivid on tugevad nukleofiilid ja saavad moodustada uusi süsinik-süsinik (-C-C-) sidemeid.

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega lYIso on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega V15yu on ilma tekstita.

Developed by StudentB